Sisevete Saatkond asub Eesti sisevete vanima laeva - esimese iseseisvusperioodi algupoolel ehitatud süvendaja, Peipsi 1, pardal. 100 aasta kestel on alust korduvalt ümber ehitatud - päris algusajast on säilinud needitud vööriosa ja trümmidevahelised veekindlad vaheseinad.

Möödunud sajandi 60ndatel eemaldati süvendusmehhanism, laeva tammest põhi asendati raudsega, alust ehitati ka laiemaks ning seda hakati kasutama ujuva kütusejaamana, kus tankisid laevad, esmajoones Tartu ja Pihkva vahel kursseerivad kiirlaevad Raketad. Kui üle Peipsi toimunud  laevaliiklus 90ndatel seiskus, jäi jõude seisma ka tankla.

2000. aastal oli lootus laevaliiklus nüüdseks kahe erineva riigi vahel taas avada ja endine tankla ehitati ümber ujuvaks piiripunktiks - lisati katus ja ruumid reisijate teenindamiseks ning tolliprotseduurideks. Ka arestikambrid eraldi naistele ja meestele olid olemas. Piiripunkt veeti Emajõe suudmesse, aga kuna laevaliiklus ikka ei käivitunud, toodi see tagasi Tartusse.

Järgmised 14 aastat seisi alus Ropka sadamas kai ääres, kuniks sadam müüdi uuele omanikule ja kaiääred oli vaja vanadest laevadest lagedaks teha. Lodjaselts soovis, et väärika ajalooga laev ei läheks vanarauaks, ostis aluse endale ning on alates 2014. aasta kevadest arendanud sellel omanäolist jõekultuurikeskust Sisevete Saatkond.

Kõik, kes kasutavad siinseid teenuseid, toetavad ühtlasi ka Eesti siseveelaevanduse pärandi säilimist.


MTÜ Emajõe Lodjaseltsi laevadest ja muudest tegemistest saab lugeda Emajõe Lodjaseltsi kodulehet lodi.ee!